Next Page

Ukwethulwa Kwengcazelo Zamagama

Kulesisichazamazwi kusetshenziswe ezinye izindlela zokuchaza amagama ebezivamile kwezinye izichazamazwi. Kodwa kukhona indlela yokuchaza amagama entsha esetshenziswe lapha eyeCOBUILD. Le indlela kayivamanga, kumbe njalo kayikasetshenziswa ekuchazeni amagama ezichazamazwi zendimi zaseAfrika. Indlela yeCOBUILD iphinda igamanhloko kungcazelo yalo. Lokhu kulakho ukwenza ingcazelo ibende, kodwa kuyindlela enhle enza lelogama lizwisiseke lula.

Ingcazelo ziqukethe umqondo omqoka wegama elichazwayo. Kuyavela sobala ukuthi ezinye ingcazelo zalesisichazamazwi azingezake zenele ukuthi zihle zichaze konke okungatshiwo ligama elithize. Ngalokho, ingcazelo ezikulesisichazamazwi ziyatshengisa ukusetshenziswa kwebala ngokupha izibonelo ezithile lapho okusweleka khona. Ubuhle bendlela yeCOBUILD yikuthi iyasivumela ukuthi sichaze igama njengalokhu lisetshenziswa enkulumeni. Akhona amagama athi lilinye libelengcazelo ezitshiyeneyo. Uma kunjalo lelogama lifakwe laphindwa kusiya ngenani lengcazelo zalo njengalokhu:

umuzi bz 3. Umuzi yindawo kumbe ikhaya elihlala abantu
umuzi bz 3. Umuz i lichatha elimnyama emzimbeni umuntu azalwa elalo
umuzi bz 3. Umuzi butshani obude obukhula ikakhulu emaxhaphozini

Kulamanye amagama alengcazelo ezitshiyeneyo kodwa ezilobudlelwano. Ingcazelo zamagama anje zifakwe zalandelana ngaphansi kwalelogama elichazwayo. Ingcazelo lezo zilandelana ngokuqakatheka kwazo. Isibonelo:

impilo bz 9. 1. Impilo yisikhathi esiphilwa ngumuntu kusukela ezalwa aze afe. UMahlangu waba lempilo ende ngoba waze wabhubha eselekhulu leminyaka. 2. Impilo yindlela abantu abaphila ngayo. Labana baphila impilo enhle ngoba bafundile. 3. Impilo yikuphila kuhle emzimbeni komuntu engelamkhuhlane omkhathazayo.

Amabizo Amabizo alendlela ezinhlanu achazwe ngazo.

1. Kulendlela yokuqala umutsho oyingcazelo ngegama eliyinhloko. Nansi isibonelo:

indwangu bz 9. Indwangu yinyamazana elesi-phongo, ifana lenkawu kodwa yona inkulu. FAN imfene Isib. Indwangu ziqede umumbu emasimini .

2. Indlela yesibili ngeyokuchaza ulutho ngesimo esilobudle-lwano lalelogama eliyinhloko. Nansi isibonelo:

iqhawe bz 5. Nxa ul iqhawe empini uyabe utshengise isibindi lokukhalipha.

3. Indlela yesithathu ngechaza ukuthi ulutho luyilokho oluyikho khona ngenxa yani. Nansi isibonelo:

isitha bz 7. Uthi umuntu y isitha sakho nxa lizondana

4. Indlela yesine ngechaza ulutho ngendawo kumbe umumo lapho olutholakala khona. Nansi isibonelo:

umethironi bz 1a. Kwezokwelapha umethironi ngunesi omkhulu.

5. Indlela yesihlanu ngeyokucina umutsho oyingcazelo ngegama eliyinhloko emutshweni. Nansi isibonelo:

amachaphaza bz 6. Izibungwana ezimhlophe ezingakabi zinyosi ng amachaphaza.

Izenzo

Ingcazelo zezenzo zilomenzi kumbe umenziwa ojwayelekileyo. Ukufaka umenzi loba umenziwa ojwayelekileyo kwenza ingcazelo icace,

izwisiseke ngcono. Njengoba sifake umenzi lomenziwa ojwayelekileyo, kutsho ukuthi besingeke safaka bonke omenzi labomenziwa abahamba lezenzo. Isibonelo ekuchazeni isenzo -sika yikuthi sifumana ukuthi zinengi izinto ezingasikwa kodwa sikhethe inyama ngoba yiyo ejwayelekileyo.

-sika sz mwa. Nxa usika inyama ngengqamu uyabe uyiquma uyenza iziqa.

Indlela zokuchaza izenzo ezisetshenzisiweyo zimbili.

1. Indlela yakuqala ngechasisa okwenzakalayo ngesenzo esithile njalo igama elichazwayo lihle libe yinhloko. Nansi isibonelo:

-labhula sz mwa. Uku labhula yikufuqa ulutho engathi uyaluphosa ngesandla ufuna ukuthi luye khatshana ngoba lukunenga.

2. Indlela yesibili ngechaza isenzo ngokulandisa okwenzakalayo. Nansi isibonelo:

-thenga sz mwa. Nxa u thenga impahla uyabe uzibhadalela.

Izenzukuthi

Kusetshenziswe indlela ezintathu zokuchaza izenzukuthi.

1. Indlela yakuqala:

vumbu szk. Lesi yisenzukuthi esitsho ukuvela kolutho lungalindelwe. Isib. Sithe sisalibele vumbu umfana owayegalule .

2. Indlela yesibili:

phamu szk. Nxa ulutho lugcwele phamu luyabe lugcwele lwaze lwagamanxa.

3. Indlela yesithathu:

bani szk. Ukuthi bani yikuphazima kombani kumbe ukukhanyisa ngokuphangisa.

Izichasiso

Izichasiso zichazwe ngendlela ezilandelayo:

-qotho isich. Umuntu oqotho ngolokwethem-beka ngenxa yezenzo zakhe eziqondileyo.

-magwegwe isich. Sithi umuntu u magwegwe nxa elembala engaqondanga, elezigwenxa.

Izibabazo

Izibabazo lazo zichasiswe ngendlela ezine ezilandelayo:

1. malamu sbbz. Uthi malamu nxa ulamula aba-lwayo usithi baxole.
2. hawu sbbz. Lesi yisibabazo e siphawula ukumangala kumbe ukwethuka.
3. kahle sbbz. Nxa umuntu esithi kahle uyabe esithi mana ukwenza ulutho obufuna ukulwenza.
4. mayibabo sbbz. Ukuthi mayibabo yikuhlaba umkhosi komuntu ophakathi kwengozi kumbe osebuhlungwini obukhulu.

Izandiso

Izandiso zichazwe ngendlela ezinhlanu ezilandelayo:

1. eduze sd. Uma indawo kumbe ulutho lus eduze luyabe lulapho olufinyeleleka khona kalula.
2. endulo sd. Endulo yisikhathi esezolo esakudaladala.
3. masinya sd. Uthi ulutho lwenziwe masinya nxa lwenziwe ngokuphangisa.
4. mbayimbayi sd. Lesi yisandiso senkathi esitsho ukuthi ngesikhatshana esiseduze esizayo kulelolanga okuyabe kukilo.
5. mayelana sd. Nxa ulutho lu mayelana lodaba oluthile luyabe luphathelane lalolodaba.

Amagama Azinsumansumane Amagama ezinto eziyinsumansumane achazwe ngendlela etshengisa ukuthi inengi labantu abalaqiniso ngazo lezizinto kodwa bacabangela ukuthi zikhona. Yinye indlela yokuchaza amagama la:

umatholwane bz 1a. Kucatshangelwa ukuthi umatholwane ngumuntu owafayo wavuswa ngabathakathi ngemithi.

Izihlanganiso

Izihlanganiso zichazwe ngendlela eyodwa elandelayo:

kodwa isihl. Lesi yisihlanganiso esisebenza ukuhlanganisa imitsho emibili elemiqondo etshiyeneyo.